Kaugtöö revolutsioon: kuidas küberturvalisuse riskid on muutunud ja mida ettevõtted saavad sellega ette võtta

Kaugtöö revolutsioon: kuidas küberturvalisuse riskid on muutunud ja mida ettevõtted saavad sellega ette võtta

Sissejuhatus

Kuna maailm kohaneb pandeemia tõttu kaugtöö uue normaalsusega, on üks oluline aspekt, mida ettevõtted ei saa ignoreerida: küberturvalisus. Järsk üleminek kodus töötamisele on tekitanud ettevõtetes uusi haavatavusi, muutes häkkeritel lihtsamaks inimlike vigade ärakasutamise ja juurdepääsu tundlikule teabele. Selles blogipostituses uurime šokeerivat lugu sellest, kuidas küberturvalisus on igaveseks muutunud ning mida saavad ettevõtted enda ja oma töötajate kaitsmiseks ära teha.

 

Inimriski lugu

Enne pandeemiat oli ettevõtetel oma turvalisuse üle teatav kontroll. Nad võiksid pakkuda oma töötajatele töötamiseks turvalisi võrke ning jälgida ja piirata juurdepääsu tundlikule teabele. Kaugtööle üleminekuga muutus turvamaastik aga dramaatiliselt. Töötajad töötavad nüüd oma seadmetega, loovad ühenduse turvamata võrkudega ja kasutavad tööga seotud ülesannete täitmiseks isiklikke meilikontosid. See uus keskkond on loonud häkkeritele suurepärase võimaluse inimvigu ära kasutada.

Häkkerid teavad, et töötajad on kurnatud ja hajameelsed, üritades stressirohkes olukorras töö ja koduste kohustustega žongleerida. Nad kasutavad sotsiaalse inseneri taktikat, et petta töötajaid oma paroole ära andma, näiteks Phishing meilid, võltsveebisaidid või telefonikõned. Kui neil on juurdepääs töötaja kontole, saavad nad liikuda külgsuunas üle võrgu, varastada andmeid või isegi käivitada lunavararünnaku.

Tegevusetuse hind

Andmerikkumise tagajärjed võivad olla ettevõttele laastavad. Varastatud andmeid saab pimedas veebis müüa, mis toob kaasa identiteedivarguse, rahalise kahju või maine kahjustamise. Andmekaitsega seotud rikkumise maksumus võib ulatuda miljonite dollariteni, sealhulgas trahvid, juriidilised tasud ja saamata jäänud tulu. Mõnel juhul ei pruugi ettevõte andmete rikkumisest kunagi taastuda ja võib-olla peab ta uksed sulgema.

Lahendus

Hea uudis on see, et ettevõtted saavad oma riski vähendamiseks ja töötajate kaitsmiseks astuda samme. Esimene samm on pakkuda turvateadlikkus koolitus kõigile töötajatele, olenemata nende rollist või juurdepääsutasemest. Töötajad peavad mõistma riske ning seda, kuidas kahtlast tegevust ära tunda ja sellest teavitada. Samuti peavad nad teadma, kuidas luua tugevaid paroole, kasutada kahefaktorilist autentimist ning hoida oma seadmeid ja tarkvara ajakohasena.

Teine samm on rakendada tugevat turbepoliitikat, mis sisaldab kaugtöö selgeid juhiseid. See eeskiri peaks hõlmama selliseid teemasid nagu paroolihaldus, andmete krüpteerimine, seadme kasutamine, võrgu turvalisus ja reageerimine juhtumitele. See peaks hõlmama ka regulaarseid turbeauditeid ja -teste, et tagada poliitika järgimine ja haavatavuste kõrvaldamine.

Järeldus

Inimriskide lugu ei ole lihtsalt hoiatav lugu – see on reaalsus, millega ettevõtted peavad silmitsi seisma. Üleminek kaugtööle on loonud häkkeritele uusi võimalusi inimlike vigade ärakasutamiseks ning ettevõtted peavad oma andmete ja töötajate kaitsmiseks midagi ette võtma. Pakkudes turvateadlikkuse tõstmise koolitust ja rakendades tugevat turvapoliitikat, saavad ettevõtted vähendada oma riske ja vältida küberrünnaku järgmiseks ohvriks langemist.

Kui soovite rohkem teada saada, kuidas kaitsta oma ettevõtet küberohtudest, võtke meiega ühendust juba täna, et leppida kokku tasuta konsultatsioon. Ärge oodake, kuni on liiga hilja – tegutsege kohe, et homset häkkimist vältida.