7 peamist küberjulgeolekuohtu, mis mõjutavad tarneahelat
Sissejuhatus
Tarneahela juhtimine on viimastel aastatel muutunud üha keerukamaks ning üha enam ettevõtteid tugineb kolmandatest osapooltest tarnijatele ja teenusepakkujatele. See sõltuvus seab ettevõtted kokku paljude uute küberjulgeolekuriskidega, millel võib olla suur mõju mõju operatsioonide kohta.
Selles artiklis vaatleme seitset peamist küberjulgeoleku ohtu, millega tarneahel täna silmitsi seisab.
1. Pahatahtlikud siseringid
Üks olulisemaid ohte tarneahelale on pahatahtlikud siseringid. Need on isikud, kellel on seaduslik juurdepääs ettevõtte süsteemidele ja andmetele, kuid kes kasutavad seda juurdepääsu pettuse või varguse toimepanemiseks.
Pahatahtlikel insaideridel on sageli ettevõtte süsteemide ja protsesside kohta üksikasjalikud teadmised, mis muudab nende tuvastamise ja takistamise keeruliseks. Paljudel juhtudel avastatakse need alles pärast seda, kui nad on põhjustanud märkimisväärset kahju.
2. Kolmandate osapoolte müüjad
Teine suur oht tarneahelale tuleneb kolmandatest osapooltest müüjatelt. Ettevõtted tellivad sageli sellistelt müüjatelt kriitilisi funktsioone, nagu transport, laondus ja isegi tootmine.
Kuigi allhange võib säästa raha ja tõsta tõhusust, seab see ettevõtted ka uutele küberjulgeolekuriskidele. Kui müüja süsteeme rikutakse, võib ründaja pääseda ligi ettevõtte andmetele ja süsteemidele. Mõnel juhul on ründajad isegi suutnud kaaperdada tarnija süsteeme, et käivitada rünnakuid ettevõtte klientide vastu.
3. Küberkuritegevuse rühmad
Küberkuritegevus rühmitused on organiseeritud kurjategijate meeskonnad, kes on spetsialiseerunud küberrünnakute läbiviimisele. Need rühmad on sageli suunatud konkreetsetele tööstusharudele, nagu tervishoid, jaemüük ja tootmine.
Ründajad sihivad tavaliselt tarneahela süsteeme, kuna need pakuvad hulgaliselt väärtuslikke andmeid, näiteks kliente info, finantsdokumendid ja ettevõtte teave. Neid süsteeme rikkudes võivad ründajad ettevõttele ja selle mainele olulist kahju tekitada.
4. Hacktivistid
Hacktivistid on üksikisikud või rühmad, kes kasutavad häkkimist poliitilise või sotsiaalse tegevuskava edendamiseks. Paljudel juhtudel korraldavad nad rünnakuid ettevõtete vastu, mis nende arvates osalevad mingis ebaõigluse vormis.
Kuigi hacktivistide rünnakud on sageli rohkem häirivad kui hävitavad, võivad need operatsioonidele siiski oluliselt mõjutada. Mõnel juhul on ründajatel olnud juurdepääs tundlikele ettevõtte andmetele, nagu klienditeave ja finantsandmed, ja need väljastada.
5. Riigi toetatud häkkerid
Riigi toetatud häkkerid on üksikisikud või rühmad, keda rahvusriik rahastab küberrünnakute läbiviimiseks. Need rühmad on tavaliselt suunatud ettevõtetele või tööstusharudele, mis on riigi infrastruktuuri või majanduse jaoks kriitilise tähtsusega.
Paljudel juhtudel otsivad riiklikult toetatud ründajad juurdepääsu tundlikele andmetele või intellektuaalomandile. Samuti võivad nad soovida tegevust häirida või ettevõtte rajatisi füüsiliselt kahjustada.
6. Tööstuslikud juhtimissüsteemid
Tööstuslikke juhtimissüsteeme (ICS) kasutatakse tööstuslike protsesside, nagu tootmine, energia tootmine ja veetöötlus, juhtimiseks ja jälgimiseks. Neid süsteeme juhitakse sageli kaugjuhtimisega, mis muudab need küberrünnakute suhtes haavatavaks.
Kui ründaja pääseb ligi ICS-süsteemile, võib ta põhjustada märkimisväärset kahju ettevõttele või isegi riigi infrastruktuurile. Mõnel juhul on ründajad suutnud ohutussüsteemid eemalt keelata, mis on põhjustanud tööstusõnnetusi.
7. DDoS-i rünnakud
Hajutatud teenusekeelu (DDoS) rünnak on teatud tüüpi küberrünnak, mis üritab muuta süsteemi või võrgu kättesaamatuks, ujutades selle üle mitmest allikast pärineva liiklusega. DDoS-i rünnakuid kasutatakse sageli relvana poliitilistes või sotsiaalsetes vaidlustes.
Kuigi DDoS-i rünnakud võivad olla häirivad, põhjustavad need harva andmetega seotud rikkumisi või muud tõsist kahju. Siiski võivad need toiminguid oluliselt mõjutada, kuna need võivad muuta süsteemid ja võrgud pikemaks ajaks kättesaamatuks.
Järeldus
Tarneahela küberjulgeolekuohud arenevad pidevalt ning kogu aeg kerkib esile uusi riske. Nende ohtude eest kaitsmiseks on oluline, et ettevõtetel oleks terviklik küberturvalisuse strateegia. See strateegia peaks sisaldama meetmeid rünnakute ärahoidmiseks, rikkumiste tuvastamiseks ja intsidentidele reageerimiseks.
Kui rääkida tarneahelast, siis küberturvalisuse eest vastutavad kõik. Koostööd tehes saavad ettevõtted ja nende partnerid muuta tarneahela turvalisemaks ja rünnakutele vastupidavamaks.
